Õpi efektiivsemalt meenutama

27. aug 2015 | Kategooria: Jooga, Mälu, Stress

Toomas Õunap

mälutreener

“Kaasaegne arheoloogia on uurinud meie eellaste säilmeid ja uuringud kinnitavad, et märkimisväärseid ajuehituse muutusi viimase 10 000 aasta jooksul ei ole toimunud. Jah, teatud piirkondade proportsioonid on muutunud, aga mitte väga oluliselt”, kinnitab Wisconsin-Madison Ülikooli antropoloogia professor John Hawks.

Meie eellased rändasid looduses ja suutsid leida tagasiteed päevade, nädalate ja kuude pikkustelt reisidelt. Oluliseks meenutuste osaks olid erilised taimed, puud, kivid, pinnavormid ehk maamärgid. Selliselt kümnete ja sadade tuhandete aastate jooksul omandas inimene visuaalsete kujundite abil üha parema meenutusvõime. Visuaalsete kujundite meeldejätmine ja meenutamine tundub meile tänapäeval lihtne kuna oleme seda oma evolutsiooni jooksul väga pikalt praktiseerinud. Rääkima ehk verbaalseid kujundeid kasutama õppis inimene palju hiljem, rääkimata kirjutamise oskusest või arvude ja nimede meeldejätmisest. Seetõttu on see meie ajule ka raskem.

Kas olete olnud autoroolis ja sõitnud mõnes uues linnas või teel. Kui otsite õiget teed sihtpunkti siis teie tähelepanu on suuresti keskendunud otsimisele. Te märkate erinevaid hooneid, rajatisi, pinnavorme. Kõik need detailid hakkavad teile meenuma kui olete sihtpunktist tagasiteel. Kuid kas olete olnud auto kõrval- või tagaistmel sõitmas mõnes uues linnas, riigis. Teie tähelepanu ei ole nii keskendunud. Te võite aga ei pea märkama teekonna detaile, autojuht teeb selle teie eest ära. Teie tähelepanu võib vahepeal liikuda vestlusele või mõtetele ja seda osa teekonnast on palju raskem meenutada. Seetõttu on ka keerulisem tuldud teed mööda tagasi tulla olles seekord ise autoroolis. Tähelepanu ja selle valdamine on üheks kõige olulisemaks märksõnaks meeldejätmise ja meenutamise protsessis.

Nobeli meditsiinipreemia laureaadid John O’Keefe ning May-Britt ja Edvard Moser leidsid erinevad koha- ja ruuminärvirakud, mis vastutavad keha ruumilise asukoha määramise eest. See võimaldab meil näiteks Google Streetview abil navigeerides meiele tuntud kohtades tunda neid emotsioone ja suhtumisi, mis meil tavaliselt nendes kohtades toimuvad. Meie aju hipokampuses on salvestunud eelnevalt vastavad neuronite aktiivsusmustrid. Kasutades tuntud visuaalseid kujundeid, erilisi objekte, mida hästi tunneme ja sidudes neid faktide, sõnade, numbritega, mida soovime meelde jätta, saame efektiivse meeldejätmise nurgakivi. Tänapäeva neuroloogia on kinnitamas neid teadmisi üha uute avastustega.

Pole üllatuseks, et väikelastele on lihtsam õpetada ja neil omandada visuaalseid kujundeid – pilte, kui verbaalseid kujundeid – sõnu, häälikuid. Lihtsad pildid võõrkeelsete sõnadega on paljudel meeles oma keeleõpingute alguspäevilt. Visuaalse kujundi ja sõnade kombinatsioon on väga tugev mälustiimul. Mida rohkem ja intensiivsemalt on sul võimalik kasutada erinevaid eredaid kujundeid sõnade, faktide meeldejätmiseks, seda kergem on neid meenutada.

Kui oled rahatu ja virised rahulolematusest siis pole see tõhus moodus oma rahamurede lahendamiseks. Omanda oskused, mine tööle, saa efektiivsemaks ja paremaks oma erialal ning rahamured hakkavad lahenema. Sama kehtib ka meenutamise võime osas. Raske on meenutada fakte kui oled nende kuulamise ajal olnud hõivatud muude “tähtsamate” tegevustega. Tee selgeks oma meeldejätmise protsessi puudused, teadvusta neid ja asu neid vähendama. Pole ime, et need, kelle mälu on parem, suudavad oma tähelepanu vallata paremini, suudavad luua kiiremini ja värvikamaid kujundeid erinevate nimede, sündmuste või faktide meeldejätmiseks.

Erinevaid tähelepanu valdamise harjutusi, meeldejätmise ning meenutamise tehnikaid, ajuvõimekust parandavaid harjutusi ja soovitusi on võimalik omandada “Mälutugevdamise ABC” kursusel, mis algab 29. septembril Tallinna Õpetajate Majas  ning toimub igal neljapäeval 18.00-20.00. Kursust juhendab mälutreener Toomas Õunap. Lisainfo kursuse kohta.